Inimese peatäi on verdimev parasiit, kes elab vaid inimese peas juustega kaetud alal. Täi on umbes seesamiseemne suurune väike parasiit, mis levib inimeste hulgas kiiresti ja kergesti. Suguküpse emase peatäi eluiga on kuni 30 päeva, selle aja jooksul on ta võimeline munema umbes 150-300 täimuna ehk tingu. Täi arengustaadiumid Peatäi emasloom on umbes 3 mm pikk helepruun parasiit, kes kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Tingud on ovaalsed, kollakasvalged või pruunid ning umbes 1 mm pikad. Ting areneb täiskasvanud peatäiks läbides kolm moondeperioodi. Munad kooruvad umbes 8-9 päevaga, tõenäolisemalt arenevad täiskasvanuks peanaha lähedal olevad täimunad. Selle järgi, kui kaugel paiknevad peanahast juuksekarval tingud, võib oletada nakatumise aega. Munast koorub noor täi ehk nümf. Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, kuid on väiksem. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad. |
|
 |
|
|
Ting on peatäi muna. Tingud on ovaalsed, valkja või pruunika värvusega, liivatera suurused. |
 |
Noortäi ehk nümf on noor täi, mis koorub peatäi munast. Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, ent on väiksem ning ei ole võimeline paljunema ega teisi inimesi nakatama. |
 |
Suguküps täiskasvanud peatäi on pruunika värvusega ning umbes 3 korda suurem (ligikaudu seesamiseemne suurune) kui ting. |
 |
Kõõm eristub tingudest valge värvuse ja ebakorrapärase kuju poolest. |
Kas teadsid, et...
Täid – juuste „akrobaadid”
|
 |